Kuigi Eesti võib olla tuntud eelkõige jahedate talvede ja lühikeste suvede poolest, ei jää me siiski puutumata kliimamuutuste mõjudest ja kõrgest õhutemperatuurist. Kuum ilm võib põhjustada terviseprobleeme, ohustada töökeskkonda ning vähendada tööjõudlust ja tootlikkust.
Kõrgest temperatuurist on mõjutatud erinevate sektorite töötajad. Näiteks põllumajandustöötajad, ehitustöölised, maanteetöötajad ja muud sarnased ametid, kus päikese käes olemist ei ole võimalik vältida, mis aga võib terviseprobleeme põhjustada.
Kuumusest tingitud terviseprobleemid võivad ulatuda lihtsast kuumatundest kuni tõsiste meditsiiniliste seisunditeni. Neid on peamiselt kolm:
- Kuumakurnatus – higistamisest tingitud liigne vee ja soolade kadu organismist. Tavaliselt areneb kuumakurnatus pikkamööda ja ei ole enamasti eluohtlik. Peamiseks tunnuseks on süvenev väsimus ja nõrkus. Esmaabiks piisab enamasti jahedast veest ja jahedas keskkonnas puhkamisest.
- Päikesepiste – tekib katmata peaga päikese käes viibimisest, üldjuhul pikaajaliselt aga võib tekkida ka paarikümne minutiga. Pea- ja kaelapiirkonna veresooned laienevad, tekivad ajuverevarustuse häired ja inimene kaotab teadvuse. Esmaabiks piisab enamasti kannatanu viimisest jahedasse keskkonda ning peapiirkonna jahutamisest.
- Kuumarabandus – tekib pikaajaline viibimisest kuumuses, mille käigus higistamine ei suuda organismi piisavalt jahutada, mistõttu organism kuumeneb üle (kehatemperatuur 39+ või isegi üle 41 kraadi). Tunnusteks on peavalu ja peapööritus, raskematel juhtudel oksendamine, teadvusekadu ja krambid. Esmaabiks tuleb kannatanu viia jahedasse keskkonda, asetada otsmikule külma veega niisutatud rätik ja niisutada kannatanu nahka. Teadvusekao puhul keerata stabiilsesse küliliasendisse. Kuna tegemist on eluohtliku seisundiga, kutsu vajadusel kiirabi!
Ka siseruumides olevad töötajad võivad kuumaga kokku puutuda, eriti kui töökeskkond on halvasti ventileeritud või töötatakse kuumade protsessidega tööstusharus, näiteks metalli sulatamisel, klaasi tootmisel jms. Samuti suurendab kuumustunnet kõrge õhuniiskus – higistamine jahutab keha vähem.
Kuidas siis kuumaga toime tulla?
Tööandjad peaksid looma ohutusmeetmed ja suunised, mis aitavad töötajatel kuumusest tingitud terviseprobleemidest hoiduda, näiteks vajadusel kaaluda jahutussüsteemide ja ventilatsiooni parandamist.
Kasuks tuleb ka töögraafikute kohandamine, näiteks vältides päeva kõige kuumemaid tunde. Lisaks tasub töötajatele anda rohkem puhkepause jahedas ruumis ja kindlasti peab töökohal peab olema piisavas koguses joogivett.
Kõige selle juures tuleb arvestada ka individuaalsete teguritega, mis võivad töötajate tundlikkust kuumuse suhtes mõjutada, nagu vanus, tervislik seisund ja varasemad haigused.
Kuumast temperatuurist tingitud riske tuleks võtta tõsiselt. Tervis ja ohutus peaksid alati olema prioriteediks, et tagada produktiivne ja turvaline töökeskkond kõigile töötajatele.
