Veebruaris registreeriti Tööinspektsioonis 191 juhtumit. Iga juhtum tuletab meelde, et tööohutusreeglid on mõeldud järgimiseks ja nende eiramine võib lõppeda rängalt. Tööinspektsioon jagab ühte õpetlikku tööõnnetuse lugu, mis oleks olnud ennetatav.
Õpime teiste vigadest: ootamatu õnnetus
Elektrik tegeles maapinnal õhuliini rikkekoha otsimisega. Ühtäkki tundis ta tugevat lööki pähe – selgus, et tegu oli kirvega. See oli jäänud kaheksa meetri kõrgusel asuva lahklüliti peale ja kukkus alla töötajale pähe, vigastades teda tõsiselt.
Töötaja sai tugeva pea- ja kaelatrauma ning vajas õmblusi. Kahjustada said ka aju ja kaelanärvid, kuid õnneks jäi ta ellu.
Mis oleks võinud olla teisiti?
Põhireegel on lihtne – isikukaitsevahendid päästavad elusid. Töötajal oli kiiver väljastatud ning ta oli teadlik selle kandmise kohustusest, kuid tol hommikul jäi see tal kahjuks pähe panemata.
Kaitsekiivri kandmine on elementaarne meede, mis võib ränga trauma ära hoida. „Kahjuks ei ole harvad juhud, kus töötajad väidavad järelevalve käigus, et kiiver on ebamugav või ei sobi neile,” selgitab Mariko Vahula, Tööinspektsiooni Lõuna-Ida üldjärelevalve rakkerühma juhtiv tööinspektor.
Tööandja vastutus: mitte ainult varustuse väljastamine, vaid ka selle kasutamise tagamine
Tööandja ülesanne ei piirdu isikukaitsevahendite väljastamisega – ta peab hoolitsema ka selle eest, et isikukaitsevahend ei põhjustaks kandjale liigset koormust, sobiks kasutajale, vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga. Kiiver, mis ei sobi kasutajale, jääbki sageli nurka.
Isikukaitsevahendite kandmise vajaduse selgitab välja töökeskkonna riskianalüüs. Lisaks aitab see välja selgitada töökeskkonna ohutegurid ning hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele.
Juhendamine ja väljaõpe – tööohutuse võtmeelemendid
Seda tööõnnetust oleks ära hoidnud ka põhjalik juhendamine ja väljaõpe. „Sageli on tööõnnetuste põhjuseks kas puudulik juhendamine või tegemata väljaõpe. Ei tohi ka unustada, kui töötaja tööülesanded ajas muutuvad, siis tuleb läbi viia täiendjuhendamine ning ka väljaõpe,“ ütleb Vahula ning lisab, et üheks väljaõppe osaks on ka isikukaitsevahendi kasutamise osa, vajadusel näitlik kasutamine ning töötajate teavitamine terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega.
Ohutusmärgistus – meeldetuletus eluliselt tähtsatest nõuetest
Selleks, et isikukaitsevahendi kasutamine ei ununeks, on olulisel kohal ka ohutusmärgid, mis näitavad, millised kaitsevahendid on konkreetses tööpiirkonnas kohustuslikud. See on lihtne, kuid tõhus viis töötajatele meelde tuletada ohutusreegleid ja ennetada õnnetusi.
“Tööõnnetuste ennetamine on meeskonnatöö – see algab tööandjast, juhendamisest ja õigest varustusest, kuid sageli on lõplik otsus töötaja enda käes. Ohutusreeglite eiramine võib maksta elu,” võtab Vahula teema kokku.